Emotsioonid panevad kas kirjutama nagu keeristorm või pulbitsevad sinus ja ei suuda end reastada tähtedeks-sõnadeks-lauseteks, aga nii tahaks. Tunne nagu väikesel lapsel, kel on 10 olulist asja, mis vajavad kõik samaaegselt rääkimist.
Käisin täna külalistreener Virginia Winsemann bodyART™ Dynamic tunnis. Ta on Eestis treenereid koolitamas ja selle raames annab ka paar master class tundi. Täna oli siis esimene ja homme teine. Olen elevil ja ootan homset.
Tunnen kehas trenni. Käed tudisevad, pehmel diivanil istudes on tunda, et pepu lihased on olemas, ei ole vaid pehmendused. See on nii mõnus ja energiat andev. Võiks karelda ja kekselda ei tea kui kaua. Power on olemas ka hommikul, kuid liigutuste sujuvust ei hakka ma targu ennustama. See võib olla kui graatsilisel luigel või vähem graatsilisel karul... selgus saabub hommikul. Panused panen graatsilisusele :)
Harjutus, põlved maas ja kätekõverdustega lased end aeglaselt alla, peaaegu vastu maad ja surud tagasi üles taha jalgadele lapse asendisse. Keha on maapinnast umbes 10 cm, keha hoitud ühel sirgel. Ei mingit läbi vajumist.
Olles harjutuse ära teinud, tekkis kuklasse küsimärk "mis praegu toimus????". Wauuuuuu, olin nii õnnelik ja uhke enda üle. See harjutus oli mulle siiani raskusi valmistanud, seda just kätekõverdusest üles tõukamisel, kui keha kippus läbivajuma. Ma tegin selle ära!! Kogu seeria!
See on super tunne. Suu on kõrvuni nagu Jokkeril.
No comments:
Post a Comment