Reaktsioon

Haigus endiselt kimbutab. Peaaegu saan juba nina kaudu hingata. Avasin täna kodus aknad – jäine õhk tuppa ja patsillid õue. Kargus.

Varasemalt on igasuguste külmetushaiguste ja sellele sarnanevate vaevuste korral aidanud kuum vürtsikas toit. Tegin siis ka täna endale lõunkas vürtsika pajaroa läätsedest. Nüüd tunnen tulemust. Ei suuda kuidagi olla. Ahh, mis siin pikalt heietada. Lihtsalt on paha olla. Süda läigib, kaelas pistab, kõht on nagu suur pilatese pall. Kohutav. Ma ütlen, kohutav. Kui ma enne veel ei olnud korralikult haige, siis nüüd olen seda kohe kindlasti.  Proovisin pikutada, ei midagi. Mööda elamist edasi-tagasi kõndimine pakkus veidikene leevendust.

Mulle meeldib keeta-küpsetada-purgistada-vaaritada. Mida koguaeg, kuid siiski meeldib. Kas sellega on nüüd lõpp? Kas tõesti need 2 nädalat toortoidul “rikkusid” minu maitsemeele ja organism on saanud julgust juurde tõstmaks pead olemaks isepäine? Aga tšillitrühvlid, karask, wokiroad? Huvitav, kui ma oleks söönud aasiapärast nuudlisuppi? Kas see tekitaks minu organismis samasuguse reaktsiooni? Küsimused, küsimused, küsimused. Mis minust sedasi saab?

 

Ütleme nii, et ma ei ole ammu end nii kehvasti tundnud.  Kas ports oli liiga suur? Vaadates portsu suurust ja saadud energia kogust, siis millegipärast samad näitajad/arvud toortoiduga ei tekita mingeid vaevusi. Kas ma nüüd peangi eluaeg sööma vaid tooreid saadusi puust, põõsast, peenrast? Aga pannkoogid? Toormoosiga pole probleemi. Kuidas on lood kala ja lihaga. Kala toorelt, lõhe filee soola, tilli ja sidruniga on maitsev, aga liha? Kuivatatud kala on ka piisavalt toores. Kas vinnutatud liha on piisavalt toores? Kas maasink, mis on valminud suitussaunas, kas see on piisavalt toores ja valmid külmsuitsu meetodil ehk suitsu temperatuur jääb vahemikku 18-40 °C, või tõuseb suitsutamise protsessil temperatuur n-ö lubatust kõrgemale ehk kõrgemale kui 46 °C?  Veerema läks küsimuste laviin. Kus kohast ma leiaksin kontakti, kellelt osta külmsuitsus valminud sinki? Mälusopis ulbib infokild, et kusagil Lõuna-Eesti kandis, vist lausa Setomaal olevat selline talumees, kes suitsutab ja varemalt müüs ka laatadel. EU normid on aga need, mis keelasivad ära sellise värske kraabi, kuna suitsutare oli vist liiga suitsune ja üldse oli liha liiga puhas, ilma E-aineteta ja veeta. Täitsa jama kohe. Oma peaga ei olegi ju vaja mõelda ja Skandinaavias ja maailmas üldse ringikäies ongi kõige mõistlikum kõrvatropid kõrvadesse suruda ja simaklapid hoida alati silmil. Selge mõistus ja ajud ei ole siin juures in, kui vaja ikka kusagile poole koogutada, siis torpistatult-klapistatult on seda kõige parem teha!

 

Siiski, mind huvitavad kontaktid ja Eestimaine ehedus. Kui keegi teab kontakti/kontakte, kus kohast saab osta PUHAST ja EHEDAT  toorsinki, siis palun jagage neid minuga.

 

Kas vein on „piisavalt“ toores? Ma arvan, et siin ei ole tegelikult erilist arutamise kohtagi. Naudingud jäävad. Veini valmistamise ja valmimise protsess ei toetu kuumutamisele vaid kvaliteetsetele ja õigeaegselt korjatud viinamarjadele, korralikele vaatidele veinikeldris, kus vein saab valmida/laagerduda kuni pudeldamiseni.

Viimasel ajal olen palju vaadanud toidu pilte ja uurinud retsepte. Poes ei ole probleemi, puuviljad ja muu vajalik kraam on kohe ukse ees, ei pea mööda poodi kondamagi. Laste piparkoogid on vaid need, mis igatsevalt õhkama panevad.  

Jätkan oma inimkatset puhtana ja loodan, et kunagi muutun ma tagasi „normaalseks“. Trennide osas tuleb vahe sisse, seda äärmiselt vastumeelselt, kuid mis teha. Tatipisik on end suuremate kollide eest varjanud mind endasse. Olen talle siis mõneks ajaks peremeesloom, selline hirmutav, kes kõik muu eemale peletab.

Jälgides ja kuulates ennast võin ma öelda, et üleminekuperiood saab olema, kui hakkan taas "normaalseks" ja tavatoitu sööma. Vastupidiselt üleminekuperioodi ei tekkinud. Kas ma hakkan "normaalseks" tagasi?
 

* Lõunast on möödas 5 tundi, aga ma endiselt piinlen. :(

 

Inimkatse vahekokkuvõte

Märkamatult on planeeritud 7 päevast saanud 14 päeva. Enesetunne on hea ja inimkatse toortoidul jätkub. Võtan ette kolmanda nädala. Sedasi nädala kaupa ma liigungi.

Kas ma olen täheldanud mingisugust muutust nende 2 nädala jooksul?

Esimene nädal algas kohe äärmiselt sujuvalt, nii nagu oleksin koguaeg toortoitlane olnud. Ei mingisuguseid ülemineku vaevusi ega kummalisi isusid. Lihtsaks tegi asja kindlasti ka see, et ennegi juba koosnes minu päevamenüüd osaliselt vaid toortoidust. Olid selleks siis toorsalatid või lihtsalt puu- ja juurviljad. No ja hommikusöögiks juua üks pirakas ja kosutav smuuti, see on lausa lust. Algul piirdusin tagasihoidlike maitsetega, hiljem lisandusid ka n-ö toortoitlase dopingusmuutid, millede üheks koostisosaks on siis spinat või muud rohelised lehed (nt: peedilehed, rohelinesalat jne, valik on lai). Minu eelistuseks oli ja on spinat. Armastasin seda juba enne, eriti maitsev oli katta omlett spinatiga. Omletti spinatiga sõin esmakordselt Lõuna-Ameerikas Tšiilis ja siis vajus see maitse mitmeks aastaks unustusse. No nüüd läks jutt küll toortoidust eemale veidi, kuid samas ei ole keegi keelanud süüa muna toorelt. Võtad muna, teed kummalegi poole otsa augu ja lihtsalt luristad muna koore seest välja. See ei tohiks ju palju erineda praemunast või keedumunast, kus kollane jäetakse täiesti vedelekas. Mmm, minu lapsepõlve lemmik keedumuna. Tibakene soola peale... ma mäletan seda maitset, see oli suurepärane.

Plaan oli kirja panna oma toortoitumise esmased kogemused, mitte tiirutada ajaloos.

Smuutide peamine komponent on banaan. Uskumatu, mis on banaani hind kaubanduskeskustes ja samuti väikestes kauplustes, 1,39-1,69/kg. Päris kena hind. Mina käisin oma puuvilja ja osaliselt ka aiavilja varusid täiendamas turul. Nii uskumatu kui see ka ei ole, siis turult ostsin ma näiteks banaane hinnaga 0,30/kg. Ilusad banaanid, koorel mõni üksik pruun täpikene. Pähklid erinevad, viigimarjad, datlid, avokaadod. Nimekiri läheks pikaks. Samuti saab turul ilusaid eestimaiseid juurvilju, mahlaseid porgandeid, peete, kapsast jne.

Olen valmistanud erinevaid toortoidu roogasid. Mõned on äärmiselt maitsvad, kuid on ka selliseid, mis ei kattu minu maitsemeelega. Tomatisupp, mis mulle väga maitseb, on üks selline toit. Kuumalt on see hea, kuid külmalt mitte. Siiski on olnud palju meeldivaid avastusi ja maitse üllatusi.

Toortoitlase kaloraaži ehk siis ca 2500kcal päevas ma ei ole suutnud süüa. Minu tavapärane päevane kaloraaž on umbes 1700-1800kcal ja selle kogusega on mul kõht kenasti täis. Toidukordasid on sõltuvalt päevast 3 + 1-2 vahepala. Väsimus ja näljatunne puudub. Teine lugu on ka vedeliku tarbimisega. Kui tavapäraselt, sõltuvalt päevast, tarbisin ma 1-1,5 liitirt päevas, siis nüüd tuleb ehk 0,5 liitrit. Saan oma vedeliku vajaduse kätte smuutidest ja salatitest. Isegi trennides, kus muidu läks sõltuvalt trenni intensiivsusest 0,5 liitrit vett. Nüüd võtan ehk vaid mõne lonksu, hea kui 0,05 liitrit tuleb kokku. Usun, et kui mu keha vajaks rohkem vedelikku, siis ta annaks sellest ka märku.

Esimene toortoidu nädal oli füüsiliselt äärmiselt aktiivne ehk tegin 6 intensiivset trenni. Treeningutes oli energiakulu kena, kuid ka see ei teinud mind näljasemaks, ega pannud tavapärasest rohkem mandleid või rosinaid sööma. Pigem sõin ma neid varem peaaegu kontrollimatult.  Samuti oli harjumatu öösel mitu korda vetsus käia – sinna see vedeliku tarbimise koer ongi maetud.

Teise toortoidu nädala alguseks sai minu mõnus talvepuhkus läbi ning asusin taas tööpostile. Hommikul tegin endale kaasa kena puuviljasalati või toorsalati, vahepalaks mõni puuvili. Treeninguid oli 4, nii nagu tavapäraselt. Keerasin ise trennides koormust juurde, tunnen neid istudes pehmel sohval. Tunne nagu oleks salvokaga sajaga alla kihutanud äärmiselt konarlikust mäes. See on hea.

Möödunud ehk teise nädala finaaliks oli tõbisus. Tööl ma terve nädala lõdisesin. Need on need kaasaegsed bürood. Vajuta muudkui nuppu ja lõdise mõnusalt edasi. Kohati tekkis Austraalia effekt, et lähen õue sooja.  Lõpuks istusin kui geto räppar, suured klapid peas ja kapuuts veel üle, vastasel juhul oleks enne tööpäeva lõppu tohutu peavalu. Nüüd olengi kodus siruli, mis ei ole üldsegi rõõmustav. Kodus olla on äärmiselt rõõmustav, kuid tõbine olla mitte. Täna tundsin, et ma vajan midagi kuuma ja vürtsist. Seega sai korra maha astutud toortoidu rongilt ja valmistasin endale ühe vürtsise läätsepaja, ohtra küüslaugu ja tšilliga. Pada oli äärmiselt maitsev, kuid minu arust olin ma pärast hoopiski näljane, kuigi sõin ikka väga kena koguka portsu. Kummaline. Pigem nüüd tundsin ma oma organismis mingit reaktsiooni, erinevalt toortoidule jäädes. Jah, see oli tunne, „et tahaks veel midagi, tahaks midagi head“. Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Kirjutan selle tõbisuse arvele.

Otseselt mul mingeid n-ö tavatoidu isusid ei ole tekkinudki. Kuum ja vürtsikas supp on vast vaid selleks. No ega ma ei ütleks ära ka pizzast, hautatud aiaviljast, kalast, wokiroast, ma arvan nii. Hommikul naabrid küpsetasid pannkooke. Oehhh, neelud olid korralikud. Tegelikult on mul sügavkülmas täitsa korralik ports odarjahu pannukaid ootamas:)

Kodus mul kaalu ei ole, kuid mõõdulint on olemas. Toortoidutumise esimesel päeval mõõtsin end ja samuti ka täna hommikul, 2 nädala möödudes. Tulemust on, kuid kaldun arvama, et see on toitumise ja treeningu koostöö.

	14.01.2013	28.01.2013	Eesmärk
Pikkus	168,3
Kaal	65,7	?	60-58
Rasva %	29,5		24-20
Rasvamass, kg	19,4		15-14
Mõõdud:
Rind (pealt)	97	94/-3	94
Rind (alt)	78	78/0	76
Talje	74	72/-2	70-66
Kõht	88,5	84/-4,5	80
Puus	96	94/-2	92
P.reis	55,5	54,5/-1	50
V.reis	55,5	54/-1,5	50
P.säär	35,5	35/-0,5	33
V.säär	35,5	34,5/-1	33
P.käsivars	27,5	26,5/-1	25
V.käsivars	27,5	27/-0,5	25
		kokku/-17 cm

Numbrid on päris kaunid vaadata, kuid arenguruumi siin jagub. Arenguruumi just keha toonuse ja jõu osas, teadmise osas. See kõik on aga nii innustav.

"Tee IGA PÄEV midagi, mis viib sind eesmärkidele lähemale."

BodyART™ ja vauuuu

Emotsioonid panevad kas kirjutama nagu keeristorm või pulbitsevad sinus ja ei suuda end reastada tähtedeks-sõnadeks-lauseteks, aga nii tahaks. Tunne nagu väikesel lapsel, kel on 10 olulist asja, mis vajavad kõik samaaegselt rääkimist.

Käisin täna külalistreener Virginia Winsemann bodyART™ Dynamic tunnis. Ta on Eestis treenereid koolitamas ja selle raames annab ka paar master class tundi. Täna oli siis esimene ja homme teine. Olen elevil ja ootan homset.

Tunnen kehas trenni. Käed tudisevad, pehmel diivanil istudes on tunda, et pepu lihased on olemas, ei ole vaid pehmendused. See on nii mõnus ja energiat andev. Võiks karelda ja kekselda ei tea kui kaua. Power on olemas ka hommikul, kuid liigutuste sujuvust ei hakka ma targu ennustama. See võib olla kui graatsilisel luigel või vähem graatsilisel karul... selgus saabub hommikul. Panused panen graatsilisusele :)

Harjutus, põlved maas ja kätekõverdustega lased end aeglaselt alla, peaaegu vastu maad ja surud tagasi üles taha jalgadele lapse asendisse. Keha on maapinnast umbes 10 cm, keha hoitud ühel sirgel. Ei mingit läbi vajumist.

Olles harjutuse ära teinud, tekkis kuklasse küsimärk "mis praegu toimus????". Wauuuuuu, olin nii õnnelik ja uhke enda üle. See harjutus oli mulle siiani raskusi valmistanud, seda just kätekõverdusest üles tõukamisel, kui keha kippus läbivajuma. Ma tegin selle ära!! Kogu seeria!

See on super tunne. Suu on kõrvuni nagu Jokkeril.

Sain innustust mõttele.

Dido feat. AR Rhaman - If I Rise (127 Hours OST)

Inimkatsed - 7 päeva toortoidul

See, et ma tšillit muudkui ostan, ei ole imekspandav. Tšillit ei ole kunagi liiga palju. Särtsu toidu sisse ta annab, olgu selleks mõni vürtsikas wokiroog või hoopiski magus unelm – tšillitrühvlid.  Nüüd on koju tekkinud ka palju erinevaid puuvilju. Mul tunne, et see on minu tavaline kuunorm. Sellest tekkis ka mõte testide enda peal toortoitumist.

 

Kavatsus on olla 7 päeva (14.-20.01.2013) 100% toortoidul. Pikem periood oleks veidi liiast, no ja “tark ei torma”. Söön küll tõesti vähe liha, kui ,siis vaid linnuliha. Selle eest armastan erinevaid soojasid roogasid, nüüd siis tuleb soojus ilma kuumutamata vaid n-ö soojadest taimsetest saadustest, milledeks on ingver, kaneel, basiilik ja paljud muud maitsvad taimed. Kõik need on minu igapäevasel toidulaual leitavad. Tõesti, ingverit ma toorelt ei armasta, kuid ingveri tee, suure koguse ingveriga, mmmmm. See järelmekk kurgulaes, see tulisus. Tõeline looduslik antibiootikum.

 

Mida aga endast kujutab toortoitumine? Wikipeedia ütleb:

"Toortoitlus on toitumisviis, mille puhul suurema osa toiduratsioonist moodustab kuumtöötlemata toit. Tavaliselt on toortoitlased samas ka täistaimetoitlased (menüü sisaldab vaid taimseid toiduaineid), kuid leidub ka toortoitlasi, kes tarbivad tooreid loomseid toiduaineid.

Toidu töötlemisel on kuumuse lubatud ülempiir 40…46 °C. Toortoitlaste toidu hulka kuuluvad olenevalt koolkonnast puuviljad, köögiviljad, juurviljad, pähklid, seemned, idud, mesi, munad, toorpiim, toores liha ja kala."

Erinevus, mis hakkas mul silma lugedes toortoitumisest, on süsivesikute-rasvade-valkude osakaal päevaratsioonis.

 

Tavatoitumisel on toitumissoovitus: süsivesikud 55-60%, rasvad 25-30%, valgud 10-15%. Soovituslik päevane energia kogus 1685 kcal.

Toortoitumisel on toitumissoovitus: süsivesikud 80%, rasvad 10%, valgud 10%. Soovituslik päevane energia kogus 2500-3000 kcal (naised-mehed).

 

Päris kena kalorite kogus. Õhtul kokkuvõtet tehes saab näha kas ma olen saanud kätte oma soovitusliku toortoidu päevase energia koguse. Kõik, viimne kui üks amps läheb kirja toidupäevikusse. Enne käib see amps kaalult läbi. Põnev:)

 

Miks ma otsustasin siiski inimkatsed korraldada? Kuula oma keha!! Ma pikemat aega olen eelistanud pigem taimset toitu ning see on 60-70% ulatuses olnud toores. Lillkapsas lõigatud õisikuteks, näksiks porgandi rattada ja loomulikult mandariinid ja apelsinid, neid läheb kilode viisi. Mandlid, pähklid ja rosinad.

 

Nägemaks, kas ka visuaalne pool muutub selle nädalaga, siis andsin hommikul mõõdulindile tööd. Mõõdud võtsin: rind, vöö, kõht, puus, parem – biitseps, reis, säär ja vasak – biitseps, reis, säär. Kaalu mul ei ole, kuid number olemas. Appi tõttas spordiklubi kaal. Seega kõik strateegilised mõõdud võetud, kaalunumber vikseeritud:)

 

Vältimaks üksluisust, siis on plaanis 4 rühmatreeningut. Rahulik jõutrenn, bodyART ja intervall. Treeningud tähendavad seda, et toortoidust saadav energia kogus peab olema ka vastavalt kõrgem.

Jõuluäng

(kirja pandud tagantjärgi) 

Ja ongi jõuluäng peal. Ootasin neid jõule. Lausa suvel olin jõuludest elevil. Naljakas. Üle mitme aasta oli tunne, vot nüüd tulevad alles jõulud. Kuuse ja piparkookide ja päkapikkude ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Osaliselt nii ka oli, selles pole kahtlustki. Ok, päris kuuske ei toonud, kuid osakese kuusest ikka - oksad. Kuuseoksad olid lumised. Jäid esikusse ukse ette sulama. Hommikul korrastan, sätin ja ehin.

Piparkooke sai ka küpsetatud ja glasuuritud. Samuti üks kogukam pehme ahjupiparkook, selline mõnusalt vürtsine, hea kuuma teega. Taigentki söödud, ilma lihtsalt ei saa.

 

Siiski see äng. Lausa valus oli hingata. Paremal pool kopsu ülemise ääre juures oli valus sügavalt hingates. Sügavalt tahtsin aga tihti hingata.

Teatrisse minnes, kohtumisele väljaveninud kevadise Lutsuga, tundsin selle tunde ära. Selle, mis pani aina uuesti ja uuesti sügavalt hingama. Jah, hingama, mitte ohkama. Või oli see ehk nende kahe segu?? Mine võta sa kinni. Nii siis, teatrisse minnes, hoides libedal tänaval tasakaalu, ma taipasin, see on jõuluäng. Vaatasin sellele tundele otsa, naeratasin ja ütlesin viisakalt: "Tere". Äng naeratas ja teretas vastu. Olemine läks kohe paremaks. Lausa kekslema ei pannud, kuid rusuv tunne kadus. Vaatasin veel üle õla, nägin taamal Jõuluängi endale rõõmsalt lehvitamas ja edasi t
õttamas. Tundub, et ka temal hakkas rõõmsam.  

 

Kirjutades ajas küll veel mingi aeg samamoodi hingama-ohkama. Selline hall hiireke urus olemine. Ei mingit suhtlust. Koeraga vaid jalutama ja taas koju. Tühjus vaid. Enesehaletsus oleks vist lihtsam ja kergem tunne. Jah, see oli tühjus. Vahelduseks olid trennid. Mõnest tulin tilkudes ja jalgade tudisedes. See oli aga hea, see tunne pärast pingutavat trenni.

 

Tagasi vaatavalt, no ja mingi aeg võiks ka tagasi vaadata. Mitte vaid üle õla järele vaadates Jõuluängile, vaid üleüldse. Niisiis, tagasi vaatavalt on kurb, et olen nii palju aastaid oma elust lihtsalt ära raisanud. Praegu tundub mulle nii. Ikka käib mingi kummivenitamine. Mõttetu selline. Ootan ma ei tea mida. Tekib lihtsalt küsimus, et milles on asi, miks inimene ei oska/suuda kannalt ringi pöörata ja tõmmata asjadele joont alla? Mis takistab end kokkuvõtmast? Mugavus? Laiskus? Argus? Mida kuradit ma ootan? Läinud rong, mis ei ole kunagi olemaski olnud, see on lihtsalt mingi rong.

"Võta end kokku", kordan muudkui endale. Kui ma seda pikemalt igapäevaselt sisendan, siis olen enda ka kokku pühkinud. Lõpuks.

 

Joon alla poolikutele asjadele ja suva rongidele. Kirja panna eesmärgid ja nende poole liikuda, kindla sihiga ja õige rongiga. Ei mingeid kõrvale põikeid. Ei mingeid voodoo värke. Asjad ongi must-valged. Kas on või ei ole, võib olla ja ehk asju/teemasid lihtsalt ei ole. Ei ole ja kõik!!

 

Panin koerale teki peale. Talle paistab see meeldivat. Magab ja nohiseb. Oma pehmel madratsil, pea padjal, sooja teki all magamine on ka tema käpale hästi mõjunud. Longe on väiksemaks jäänud.

 

Vaatasin üle oma olematu garderoobi ja leidsin esemeid kotti "mitte vajalik". Edaspidi lisandub sinna peaaegu olematusse garderoobi mõni üksik ese ja seda läbimõeldult. Motoks on - vähem on rohkem !!

 

Jõuluäng oli omamoodi tore ja hea. Kuuseoksad karra ja punaste kuulikestega ehivad mu tuba. Piparkoogid on ammu otsas. Kõrvuni lumest on saanud liustikud, milledel liikumiseks on vaja liustikukasse.

 

Talv.