Ja ongi selleks korraks...

... kõik!

Vahefiniš

Tibusid loetakse siis, kui on tibude lugemise aeg, lambaid siis, kui und ei tule.

Sügissemester, kooli algus, oli veidi imelik, vaatasin ja üritasin sotti saada kes need imelikud inimesed minuga ühes ruumis viibivad ja miks me üldse siis oleme nendel ebamugavatel toolidel lämbes ruumis. Mõistlikum oleks olnud matid põrandale lahti rullida ning neile kõhuli visata, märgatavalt mugavam ju konspekteerida. Ok, kui sul on laua kujuline põlv, siis saab mugavalt end tund ka ebamugaval toolil istudes ja konspekteerides. Kognitiivselt biheivioristlikust professor Krullist rääkimata.... või oli see siiski vastupidi või hoopiski kolmandat pidi... 

Sügisest sai talv ja esimesest sessist juba päris mitmes. Väikene selgus hakkas tekkima, leppimine selle kummalise seltskonnaga, kes jõuludeks olid juba täitsa omaks saanud ning lahedateks osutunud. Sügissemestri lõpp läks koolijütsile kohaselt, ikka rohelises tsoonis ehk punase silmade vilkudes 24 tunniga tööde kirjutamine ja esitamine, millede tähtaeg kukus kolksuga kauges minevikus. Rõõm oli tõdeda, et kõik tulid sellest kadalipust terve nahaga läbi, mõni võib-olla veidi räsitult, kuid ikkagi võidukalt.

(konstantselt rohelises tsoonis, silmad ja nina on "suht savi aeg" värvides... ja tunne, et sinine tsoon sai ümber ammmuu...) 

Sügissemestri lõpuks saabus rõõmusõnum, et VÕTA kohe mõnuga. Juhhuuuuu.

Kevadsemestri algul toimus mõningane pudisemine, millest on kahju, aga eks elu teeb omad korrektuurid ja seab olulised asjad pingeritta.

Tõstke käed, kes ei ole kordagi küsinud endalt: "Mida paganat ma siin teen??" ning mõlgutanud mõtteid, et tuleb suvi, lasen teemal settida ja langetan otsuse sügisel. Minul isiklikult on käed teibitud külgedele. Samas tekitab see kõik jällegi trotsi, seda vaatamata käega löömise hetkedele, et nii lihtsalt te (TÜ) minust lahti ei saa!

 Tähtajad on ammu kukkunud, mõned tööd veel esitamata. Enda vastu ei saa, kui ikka oled sündinud "aega on maa ja ilm" tähtkujus, siis nii see lihtsalt on. Nüüd, esimeses vahefinišis seistes tõden, et need imelikud inimesed on täitsa lahedad. Me kõik oleme omade kiiksude, arvamuste ja tõekspidamistega, see ongi see mis loeb ja teeb elu huvitavaks. Kui vahest mõni järv ongi põhjani jäätunud, siis tuleb seda võtta kui ühte osa elukestvast õppest. Hoia vaid meeled valla ja ammuta tarkust. 

Siia passivad kenasti  Heinz Valgu ajaloolised sõnad: "Ükskord me võidame niikuinii!" Olge sama imelikud edasi ning ärge kunagi muutuge!!! Kohtume.... üks päev... kindlasti (15.06.2014)

Ehk, minust ei pea saama õpetaja. Töötades projektikoordinaatorina või insenerina või hambaarstine, siis kõik need omandatud teadmised tulevad kasuks. Kunagi, kui ma tunnen, et mul on midagi edasi anda teistele, siis ma seda teen, seni aga kulgen ja ammutan piisk haaval teadmisi. 

Järgin filosoofiat, et kindlasti on rahulik materjali läbi lugemine ja mõtisklemine nimet' teema üle parim valik. Samas, kui ma olen otsustanud elada oma soove toetavalt ehk aeg-ajalt võtta aeg maha ja minna, 2 või 6 kuuks või kauemakski, maailma avastama, siis ei jää alati mahti tihedaks lugemiseks. Kahjuks. Panustan sellele, et talletada maksimaalsed teadmised miinimum programmiga, suhelda põnevate inimestega ja diskuteerida vihmaussi sabalülidest nanotehnoloogiani, kuulata ennast, olla isekas, kepselda õielt õiele ning tõdeda, et tegelikult on kõik iizibiizi... vaja vaid kalendrit tunda.

Vahest on keeruline, isegi veidi paanikat tekitav, kuid siiski huvitav.

Den 30 April

Ja läbi ta saigi. Kiirelt.
Tunnistus kinnitab, et olen õppinud...

Olukorrast riigis...

"Sõltumata sellest, mis teie ümber lahti rullub, mõelge koheselt, kuidas te aidata saate. Esimene asi, mille peale mõelda on, et kuidas olukorda parandada. Teine asi, mille peale mõelda, nähes uudistes midagi lahti rullumas on, et mida see endas esindab. Võtke juhtumit personaalse metafoorina. Mida see teie jaoks tähendab? Mida see teile meelde tuletab? Tõlgendage uudised samal moel nagu tõlgendate unenägusid. Kaaluge toimuvat ülekantud tähenduses ning mõelge, mis sõnumid ennast nendes juhtumites peidavad." 

Tänane leid FBst, mis pani mõtlema Ukrainale...

ja Ema Tereesa sõnadele:

"Kui näed kuskil maailmas midagi halvasti olevat, mine koju ja armasta oma lähedasi." 

Kui sinus on sõda, saad sõja oma maailma. Kui sinus on armastus ja rahu on ka sinu maailmas rahu ja armastus. /

Eesti Vabariik - 96!!!

Palju õnne Eesti!!!

Saja sabaga tigu

Hääd uut ja muhedat!!!!

Mulle ilm meeldib, mõnus soe, linnud müristavad varahommikul laulda, roos õitseb ja ajab muudkui uusi võsusid aias. No ja hobused. Nemad on alati sümpaatsed olnud, mis sest, et enam ma ei tihkaks enamuste nende selga ronida. 

Tegelikult on hirmus hale/ale olemine, mõlemad versioonid sobivad. Oleks siis vähemalt kolme peaga lohe, aga ei. Tavaline saja sabaga tigu. Surun muudkui käsi alla, kuigi aina enam tundub, et tõstan käed... tegelikult ei tahaks, aga neid sabasid ka ei jaksa maha raiuda. 

No ausalt. Multikulti kursusetöö pean vist kirjutama endast ehk "Kuidas saja sabaga äputigu aidata reele". Ainult turvavööst ilmselgelt ei piisa.

Ajaks vähemalt nutma, hakkaks ehk kergem, aga ei. 

Tänan tähelepanu eest ja hoidke suled teravad!!! 

 — kuulabMarshall Jefferson.

Mingeid andureid oleks vaja, no et asetakse need kolbale ja teises otsas oleks USB-otsik ning see omakorda arvutisse... ja tekst jookskes ise vudinal ekraanile. Ausalt, mõte liigub mühinaga, küsimus vaid selles, et kuidas ma selle mõtte koolilikult vormistan. Sedasi pikalt ja ladusalt.

2014

Uue Aasta esimene päev on ka noorkuupäev, mil meie soovidel on mitmekordne jõud. Kirjuta siia see üks sõna, mida sa sooviksid endale ja ehk ka kogu maailmale kõige-kõige rohkem! 

Ma siin mõtlen, et võiks endale sokid kududa. No mitte, et ma oleks kibe kuduja, aga siiski ühed triibikud peaksid olema täiesti jõukohased.