Pages

23 June, 2010

Põhjamuda

Pehme muda pressib end varvaste vahelt välja.

Silme ette kerkib pilt kaugest lapsepõlvest, kui istun keset suurt porilompi, vesi on päikese abiga juba aurustunud, järgi on mõnus pehme muda. Istun oma ilusas lumivalges roosade roosidega kleidis, kelmikad patsikesed peas, keset tahket lompi. Valmistan erinevaid maitsvaid koogikesi, tõeline pagaritöökoda.
Teine pilt teismelise east. Taas peale sooja suvist vihma, paljajalu. Vahva on seista lombis, kus vesi on vihmasoe, ning lasta mudal tulla lirtsudes varvastevahelt jalalabale.
Need lõhnad on (olid) nii puhtad ja tunne selge.

Praegu lööb ninna ebameeldiv lehk. Kas see ongi põhi?

No comments:

Post a Comment