Meil tööl ei ole ühtegi peeglit, sellist ametlikku. Kõrval tuppa on aga smuugeldatud üks väiksemat sorti sind ennast näitab klaasitükk riiuli äärele. Käin sel end hommikuti imetlemas. Nii oli see ka täna. Hommikune rutiin.
Just kui keerutasin end peegli ees ja sättisin kiharaid kenasti kõrva taha saabus Katrin. Oranžid kõrvarõngad nagu pisikesed apelsinid kõrvade küljes rippumas ja läks kohe konkreetseks. Ei mingit smalltalk'i ega asja.
"Ma käisin eile hommikul trennis. Spinningus ja veel ujumas ka."
"Ooo, sa oled väga tubli", vastasin tunnustavalt.
No ja siis tuli valang.
"See kõik on sinu süü!!!! Sa rikkusid mu mõnusa pühapäeva hommiku ära, kus ma oleks tavapäraselt lösutanud diivanil teleka ees ning midagi muginud."
"Möhhh."
"Jah, sina!! Aga pärast oli nii mõnus olla, aitäh!!"
Ühel veebruari hommikul leidsin oma postkastist sellise sõnumi:
"Tsauki, kas sa registreerusid conventionile või treeningpäevale? Soovitan suljuba conventionile registreeruda, saada hakata ennast vaikselt tulevikuks ette valmistama. Kallid"
Olin just vaadanud conventioni ajakava treeneritele ning vesistasin suud, kui lahedad treeningud seal on. Tahaks ka väga neis osaleda, mitte ainult kõigile mõeldud treeningpäeval. Ja minu julgustuseks ja kinnituseks selline motiveeriv sõnum.
Paar päeva enne seda läksime peale bodyART trenni Merritiga teed jooma ning rääkisin talle oma mõtetest õppida bodyART treeneriks. Tahtsin teada tema, kui treeneri, arvamust, et kas ma olen aasta pärast valmis läbime koolituse ja sooritama eksami. Sel hetkel ta imestas, et miks ma nüüd, jaanuaris, ei alustanud. Ma ei olnud kindel, et ma ise enda trenni läheksin praegu suure hurraaga. Treenin end veel ja arenen.
Täna sai siis astutud esimene samm. Päev täis uusimaid trende fitness-maailmast, energiast pakatavaid treeninguid, säravaid ja inspireerivad treenered. Tõeliselt vinge sportlik laupäev oma ala proffide seltsis. Valida oli 15 masterclassi vahel, minu valik langes neist 6-le, millele lisandus kõikide treeningpäevalt veel 3. Kokku siis peaaegu 10 tundi aktiivset liigutamist ja pingutust. Olen laetud. Olen uhke enda üle ja õnnelik. Diivanil istudes on tunne nagu oleks sellel istmesoojendus sisselülitatud ja nupp on rikkis. Mu pepu, selg, käed, jalad, kõik kuumab. Ma armastan seda kuumust ja valu. Kogu keha nurrub sellest pingutusest.
12.30 -13.20 GARUDA - Magnus Ringberg yoga & body & mind
13.30 -14.30 bodyART® Pure - Rita Lencses , Toni Nemeth, Balazs Borsodi + team
14.30 - 16.00 YOGAFUNC - Jocke Salokorpi yoga & body & mind
PAUS
17.30 Nike Training Club: Train to Run - Sonja Moses + Kristi Roosimägi
18.15 deepWORK - Toni Nemeth & Balazs Borsodi + team
19.00 bodyART® Strech - Rita Lencses + team
19.40 Lõpp
Hommik algas rahulikult. Esimesed kaks tundi olid mõnusaks soojenduseks ning pühkisid viimsegi uneraasu silmist ja kehast, siis aga läks andmiseks. Paljud mõtlevad, et ähhh, mis see bodyART ja jooga kah ära ei ole. Istud ja teed muudkui ommm ja ummm, vahepeal veidi hingad ka. Lihtne ju. Uhh.
Mida rohkem ma valan higi ja pisaraid bodyART-is, seda enam ma sellesse armun. Seda higi sai valatud kõvasti, pisar isegi kippus paar korda silmanurka. Ja kui sa näed kuidas treener laval lihtsalt tilgub, higi piiskade langemine põrandale on kuulda. Vot siis tunned rõõmu oma vettinud rätikust. Kogu see energia mis tulvad üle saali, see on power.
Veel mõned aastad tagasi ei pidanud ma millekski body and mind treeninguid. Mingil hetkel otsustasin uuesti proovida ja nüüd ei ole läinud mitte ainult käsi, vaid ka hing. Kõik saab alguse treenerist, kes juhendab tundi. On selliseid kelle häält sa ei kuule ka siis, kui ta on sinust vaid meetri kaugusel. Õnneks see on erand. Enamasti on ikka pigem hämmeldus, et kas juba läbi??? Me ju alles alustasime. No kuidagi ei tahaks veel lahkuda. Lõpuks sa lihtsalt armastad neid treenereid, neid kes sind peaaeg nutma panevad ja sul endal on vahest tunne, et sinu teadmata on sind kasutatud poksikotina.
See oli super päev ja suurimad tänud Kristile ja tema tiimile, kes selle kõik tegi võimalikuks. Ootan juba õhinaga uut conventionit. Seni aga muud tegevused. Registreerisin end jooga workshopile. Põnev.
Pausi kasutasin ära, et pikutada ja testida enda peal ULTRATONE aparaati. Päris huvitav. 15 minutit toimetasid elektriimpulsid minu kõhu ja talje kallal. Sain reguleerida impulsside tugevust ning utsitada neid pisikesi klemmide all toimetavaid mehikesi takka. Meenus lapsepõlv, kui sai ikka vahest elektriravis käidud. No siis pandi küll suuremad metallist latakad sinu ihule ja elektrisipelgad hakkasid toimetama, päris lahe. Loomulikult ei ole mõtet arvata, et kui ei viitsi end füüsiliselt liigutada ega ka oma toitumist korrigeerida, et siis käid muudkui ULTRATONE protseduuridel ja oledki varsti sellises vormis kui tänased presenterid. Ei ole see nii lihtne ja ilus. Tuleb teha koostööd.
Väga head on need protseduurid näiteks taastusraviks, kui on olnud mõni suurem trauma, jalg või käsi kipsis vmt. Sedasi on sul võimalik ilma liigeseid kooramamata taastada lihastoonust. Tasub proovimist.
